Новые поступления

Maarja Undusk Päkapikk Ingo maarja undusk päkapikk ingo
„…ma kuulsin, et sa olevat ütelnud, et sa ei usu enam päkapikke. See on hea. Mind ei peagi uskuma, sest ma olen nagunii. Ainult lollid usuvad päkapikke. Ega sa ju oma isa kah ei usu, sest ta on nagunii.“ Päkapikk Ingo on külastanud Unduskite perekonda juba ligi kakskümmend aastat. Ta ilmutab end detsembri algul, mil lapsed hakkavad talle kirju aknalauale jätma ja kustub pikka unne pärast kolmekuningapäeva. Jaan Undusk ütleb sissejuhatuses: Kunagi aastasadade pärast, kui tänased põlvepikkusedki poisid on muutunud isaisade mälestusteks, käib ta ikka reipalt edasi, habe ees ja muremõtted peas, ning paneb punase pliiatsiga paberile oma iga-aastasi tervitusi. Ja see siin on lihtsalt üks väike väljavõte igavikust. Raamatus on avaldatud valik laste kirjavahetusest päkapikk Ingoga aastatel 1991-2009. See raamat meeldib kõigile neile, kes teavad, et päkapikud on nagunii.
728.8 RUR
Leelo Tungal Neitsi Maarja neli päeva maarja undusk päkapikk ingo
Maarja on linna tulnud maaplika, kes harjub oma uue kooliga ning leiab sõbrad. Kahega neist peaks ta minema Riiga, aga seikleb hoopis mööda Eestimaad ringi. Koos oma „hullu“ tädikesega satub ta õpilasmalevasse. Samas püüavad kaks noormeest võita ta südant.
503.34 RUR
ML Кровать Ingo maarja undusk päkapikk ingo
Для ценителей неординарного. Благородный синий цвет, минималистичная гвоздевая отделка и классические формы. Эта кровать создана для спален с ярким и запоминающимся интерьером в стиле Architectural Digest. Гарантия: 1 год Материалы: бук, текстиль. Варианты исполнения: более 200 цветов высокой категории. Размеры спального места: 140*200 160*200 - предст
93990 RUR
Ingo Siegner Väike lohe Kookospähkel ja vägevad viikingid maarja undusk päkapikk ingo
Kookospähkel, Matildaja Oskar usuvad vaevu oma silmi, kui kohtavad Lohesaarel ehtsat viikingit. Ettevaatlikult teevad sõbrad temaga tutvust ja saavad üllatusega teada, et Gudröd pole kaugeltki nii metsik ja ohtlik, nagu viikingitest arvatakse. Ta on hoopis täitsa hädas, sest on pagendatud. Kookospähkel ja ta sõbrad otsustavad Gudrödi aidata ja satuvad pöörasesse viikingiseiklusesse. Ingo Siegneri populaarne raamatusari jutustab julgest uudishimulikust väikesest lohest Kookospähklist ja paljudest seiklustest, millesse ta satub. Lood viivad põnevasse fantaasiamaailma, kus armsad tegelased toovad naeratuse näole suurtele ja väikestele. Raamatud sobivad hästi nii algajale lugejale kui ka ettelugemiseks.
805.2 RUR
Ingo Siegner Väike lohe Kookospähkel ja võimas võlur maarja undusk päkapikk ingo
Väike lohe Kookospähkel ja okassiga Matilda lähevad Rahnurappa seenele. Ootamatult kohtuvad nad kitsega, kes püüab edutult pudelilt korki ära saada. Selgub, et tegemist pole hoopiski mitte kitse, vaid nõiutud võluriga. Võimas võlur Holunder on kogu Pudelimaa valitseja, kelle tema õel vaenlane, maag Kitsehabe on loomaks moondanud ja Pudelimaalt välja ajanud. Loomulikult on Kookospähkel ja Matilda valmis Holunderi aitama, et too oma võluriiki jälle valitseda saaks. Järgmises raamatus peab Kookospähkel üle saama lennuhirmust, et koos teiste lohekooli õpilastega kaugele keset merd asuvale Tulekaljule koolipeole lennata. Ingo Siegneri populaarne raamatusari jutustab julgest uudishimulikust väikesest lohest Kookospähklist ja paljudest seiklustest, millesse ta satub. Lood viivad põnevasse fantaasiamaailma, kus armsad tegelased toovad naeratuse näole suurtele ja väikestele. Raamatud sobivad hästi nii algajale lugejale kui ka ettelugemiseks.
418.17 RUR
Kerttu Rakke Ott ja Pilts maarja undusk päkapikk ingo
Otil oli oma päkapikk. Päkapiku nimi oli Pilts ja ta oli alati olemas, kui Ott tahtis mängida. Pilts ei olnud teiste päkapikkude moodi. Kui keegi küsis, missugune Pilts välja näeb, siis ei osanud Ott vastata. Kord läksid Ott ja Pilts pikale matkale. Sellest, mida nad oma põneval teekonnal nägid, see raamat räägibki. Pildid joonistas Navitrolla aastal 1992, jutu kirjutas Kerttu Rakke aastal 1993.
373.76 RUR
Maarja Yano Minu Tokyo. Nähtamatu piiri taga maarja undusk päkapikk ingo
Pole lihtne armastada linna, mis sind esialgu eirab ja hiljem ähvardab sulle kaela kukkuda. Aga kas selleks, et ühest linnast kirjutada, pean ma teda tingimata armastama? Mõtlesin selle üle pikalt ja jõudsin järeldusele: ei pea. Hetkest, kui loobusin kohustusest Tokyot armastada, hakkasin ma selle linna käekäigu vastu huvi tundma. Tagasihoidlik huvi kasvas aja jooksul sümpaatiaks ja edasi juba leebeks kiindumuseks. Pidasin end ikka suureks unistajaks, aga ka oma kõige lennukamates fantaasiates ei kujutlenud ma, et ulja naljana ette võetud projekt „Jaapani poiss aastaks“ lõpeb abiellumisega samurai suguvõsasse. Nähtamatu on see piir unistuste ja tõeluse vahel. Millal saab fantaasiast tegelikkus, võõrast inimesest oma, kaugest kultuurist kodu? Millisel hetkel saab lapsest täiskasvanu? Raske on märgata, millal ma nendest piiridest üle astusin või kas ikka astusin. Maarja Yano
673.37 RUR