Новые поступления

Triin Vihalemm Eesti ühiskond kiirenevas ajas triin vihalemm eesti ühiskond kiirenevas ajas
Käesolev raamat annab tervikliku ülevaate Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti ühiskonna muutumist käsitleva pikaajalise uurimisprojekti „Mina. Maailm. Meedia“ peamistest tulemustest. Analüüsi aluseks on viiel korral (2002, 2005, 2008, 2011 ja 2014) läbiviidud esindusliku sotsioloogilise küsitluse tulemused. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab nüüdisaegseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi.
1150.52 RUR
Lehte Hainsalu Olla üheksavägine triin vihalemm eesti ühiskond kiirenevas ajas
See raamat rändab koos Lehte Hainsalu, tema inimeste ja tema Tartuga. Autori sõnul on see ühe inimese teekond „Tartu mail eesti, vene, saksa, vene ja eesti ajas“. „Olla üheksavägine“ liigub ajas ja elusündmuste vahel vastavalt vajadusele edasi-tagasi-edasi, peatudes ja jälle tagasi pöördudes, nii et olulised hetked räägitakse lahti mitmest vaatenurgast. Üks elu, üheksa vaadet.
986.92 RUR
Peeter Ernits Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas triin vihalemm eesti ühiskond kiirenevas ajas
Rüütel olla ei ole Eestis kerge olnud, ei aastasadu ega -kümneid tagasi. Mõnigi tahtnuks Rüütli kõrvaldada – vähemasti võimult. Selle õnnestumisel oli aga pettunuid kordades rohkem. Eesti rahvas hindas Arnold Rüütlit teistest poliitikutest enam nii ülemnõukogu esimehe kui vabariigi presidendina. Tema elu hõlmab ja peegeldab peaaegu tervet sajandit Eesti ajaloost kõigi selle tumedate ja helgete aegadega. Rüütel on elanud truu ja töökana mitte ainult koos oma rahvaga, vaid ka oma teadlasest abikaasaga. Sündinud 10. mail 1928 Saaremaal, alustas Arnold Rüütel seal ka oma põllumajandusega seotud karjääri, mis jätkus Tartus sovhoosidirektori ja põllumajandusakadeemia rektorina. Tema kõrge maine rahva silmis ja rahvusvaheline tuntus põhineb 16. novembril 1988 vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioonil ja selle kaitsmisest alanud konfliktil Moskvaga, millest algas NSV Liidu lagunemine. Eesti kiirel arengul pärast iseseisvuse taastamist oli oma sotsiaalne hind. Ühiskond polariseerus edukuse alusel ning lõhe „esimese ja teise Eesti“ vahel kärises kriitiliseks. Vabariigi presidendina oli Arnold Rüütli missioon ületada lõhe ja hoida kestliku arengu kurssi. Kuid toetust ja aega jäi tal napiks… Paljudel on temast oma lugu rääkida, ta on pikki aastaid elanud meie seas ja silme all ning seepärast tundub, et teame Rüütlist kõike. Aga kas ikka teame? Raamat avab tema eluga seotud sündmuste põhjusi ja tagamaid.
1925.9 RUR
Triin Tasuja Vastuseta kirjad triin vihalemm eesti ühiskond kiirenevas ajas
Betti Allveri preemia laureaadi Triin Tasuja kolmas luulekogu. Lootusetud inimesed Me oleme lootusetud inimesed kel pole kuhugi põgeneda unistused ei maksa üüri ja kirg saab alati varem või hiljem otsa kaduda kuhugi ära on unenägu kus kohtad ikkagi vaid ennast
531.13 RUR
Triin Tasuja Provintsiluule triin vihalemm eesti ühiskond kiirenevas ajas
Triin Tasuja on noor Tamsalust pärit luuletaja, kes on avaldanud luulet nii Värskes Rõhus (nr 6 ja 14) kui ka Vikerkaares (10-11/2008, 4-5/2009). "Provintsiluule" sisaldab siirusest, eneseirooniast ja ääremaisest elutunnetusest kantud luuletusi, mida tasakaalustavad viited punk- ja popkultuurile.
531.13 RUR
Urmas Bereczki Eesti avastamine (Tekstikogumik varaste ungari-eesti kontaktide ajaloo juurde) triin vihalemm eesti ühiskond kiirenevas ajas
"Eesti avastamine" koondab aastatel 1881-1920 Ungaris Eesti ja eestlaste kohta kirjutatud artikleid. Suurem osa neist on ilmunud etnograafi ja tõlkija Aladár Báni sulest, kes käis Eesti saartel ja Setumaal etnograafilisel kogumisretkel 1911. aasta suvel. Kogumik on Ungari-Eesti kultuurisuhete ühe tähtsa peatüki esmatutvustamine eesti publikule.
645.27 RUR
Charlotte Lii Tipp Minu Rootsi. Sünnitusvaludeta ühiskond? triin vihalemm eesti ühiskond kiirenevas ajas
Olen Rootsis elanud seitse aastat, alguses õpilasena, hiljem lapsehoidjana, praegu ämmaemanda ja emana. Tunneme end perega siin hästi, peame oma kodumaaks tervet Euroopa Liitu ning Stockholmgi on sisuliselt Tallinna naaberlinn. Rootsi on maailma parim riik, selles on enamik kohalikke kindlalt veendunud. On siinne ühiskond tõesti valuta sündinud ja üdini turvaline? Olen palju õppinud ja arenenud – vabanema eelarvamustest ja võõravihast, austama erinevaid vaateid, elama tervislikumalt, olema efektiivne. Mida kauem siin elan, seda enam veendun, et Rootsis käib pidev sees- ja välispidine uuendamine. Pingeid ja stressi on igapäevaelus tõepoolest vähem. On tunne, nagu oleks kodumaa laienenud ning selle nimeks on Rootsi-Eesti. Võrdõiguslikkus, mitmekultuurilisus ja kakskeelsus on teemad, millest ei saa ma oma Rootsist kirjutades üle ega ümber. Jutustan ka igapäevaelust, kuhu mahuvad peale kõige muu kinnisvaralood, töö sünnitushaiglas, laste jalgpallitrennid, meedia ja reisisoovitused.
684.07 RUR
Mart Juur Saku Õlletehas 195. Eesti Õllekultuuri edendamine 1820–2015 triin vihalemm eesti ühiskond kiirenevas ajas
Raamat "Saku Õlletehas 195. Eesti õllekultuuri edendamine 1820-2015" käsitleb Saku Õlletehase arengut aastatel 1820–2015. See on kõigepealt Tsaari-Venemaa, siis Eesti Vabariigi aeg, järgnevad Nõukogude Eesti algusaastad ning Saksa okupatsiooni aeg. Omaette peatükid on pühendatud Nõukogude Eesti aastakümnetele ja taastatud Eesti Vabariigi ajale. NB! E-raamatu näol on tegemist lühitutvustusega paberraamatust ja maht on 17 lk.
0 RUR